Kuidas liigub iga maletükk males?
ChessMale on üks populaarsemaid ja tuntumaid lauamänge maailmas. Kahele mängijale antakse 8 x 8 ruudustikus 16 mänguasja: kaheksa käpikoda, kaks ratsu, kaks piiskopi, kaks torni, üks kuninganna ja üks kuningas. Mängu eesmärk on lüüa vastase kuningas, mida nimetatakse matiks. Loe edasi, et rohkem teada saada, kuidas iga maletükk males liigub.
Sisukord
- Kuidas käpik liigub?
- Kuidas liigub piiskop?
- Kuidas liigub torn?
- Kuidas liigub rüütel?
- Kuidas liigub kuningas?
- Kuidas liigub kuninganna?
Kuidas käpik liigub?
Tohvreid peetakse üldiselt kõige nõrgemateks ja ühekordselt kasutatavateks maletükkideks; nende väärtus on üks punkt. Siiski on mängijatel rohkem ettureid (8) kui ükskõik millisel teisel figuuril. Iga mängija alustab kaheksa käpikuga, mis paigutatakse iga mängija vaatenurgast teise rea peale. Neid kasutatakse laua keskosa kontrollimiseks ning vastase ründamiseks ja kaitsmiseks.
Mängijad võivad oma esimesel käigul liikuda kaks ruudu edasi, kui need on tühjad. Kõigil muudel juhtudel saavad mängijad liikuda ainult ühe koha võrra edasi. Vaenlase tükkide löömisel võib käpik liikuda ühe ruudu võrra diagonaalselt ettepoole. Lisaks ei saa käpik hüpata, liikuda tahapoole ega lüüa vaenlase märke, liikudes tahapoole.
Kui käpik jõuab kaheksandale reale (teisele poolele), võib teda edutada ükskõik milliseks nukuks peale kuninga, sealhulgas kuningannaks, piiskopiks, torniks või rüütliks. Tohvrid on ainsad maletükid, mis suudavad seda teha, mis annab neile ainulaadse tähtsuse.
Kuidas liigub piiskop?
Piiskop on kaugeleulatuv maletükk, mis võib liikuda diagonaalselt igas suunas üle laua. Piiskopid ei saa hüpata üle kivide ja nad saavad liikuda ainult oma vastavale heledale või tumedale ruudule. Kui piiskop alustab tumedal ruudul, saab ta loomulikult liikuda ainult diagonaalselt teistele tumedatele ruutudele.
Igal mängijal on kaks piiskoppi ja nende väärtuseks on 3 punkti. Üks pannakse kuninga ja kuninga rüütli vahele, teine aga kuninganna ja kuningaväe rüütli vahele.
Piiskop on väärtuslik abimees nii oma malendite kaitsmisel kui ka rünnakute käivitamisel, sest ta saab kiiresti üle laua liikuda. Vastase tükkide löömiseks liigub piiskop diagonaalselt selle ruutu.
Kuidas liigub torn?
Kõnekeeles ja ebaõigesti lossi nime all tuntud torn on maletükk, mille väärtus on 5 punkti ja mis on kuninganna (ja kuninga) järel teisel kohal. Mängijad saavad kaks torni, mis paigutatakse laua vasakule ja paremale nurgale.
Torn võib liikuda ükskõik kui palju tühje ruudukesi üles, alla, vasakule või paremale, kuid ta ei saa liikuda diagonaalselt. Et lüüa vastase mänguasja, liigub torn otse selle ruumi.
Torn saab teha ka käigu, mida nimetatakse "lossimiseks", mis võimaldab tal liikuda kaks ruutu kuninga poole ja seejärel viia kuningas kaugemal asuvale ruudule, mis asub torni kõrval. Lossimine on ainus kord, kui mängija saab ühe käigu jooksul liigutada kahte mänguasja. Sellegipoolest saab see toimuda ainult siis, kui torni ja kuninga vahel ei ole ühtegi mänguasja.
Kuidas liigub rüütel?
Rüütel liigub males L-kujuliselt, st kaks ruutu horisontaalselt ja seejärel üks ruut vertikaalselt või vastupidi. See võib liikuda L-kujuliselt igas suunas, vasakule, paremale, üles või alla.
Mängijad saavad kaks rüütlit, millest igaühe väärtus on 3 punkti. Rüütel on ainus mängukivi, mis saab "hüpata" üle teiste mängukivide. Sellisena on see võimas tükk, mis suudab kiiresti katta palju maad malelaual ja jõuda strateegilistele positsioonidele.
Teisest küljest on rüütli ka kergesti blokeeritav vaenlase malendite poolt ning ta on haavatav kaugemate malendite, näiteks piiskopi ja kuninganna rünnakute suhtes. Seetõttu on rüütlit kõige parem kasutada koos teiste tükkidega, näiteks käpikuga.
Kuidas liigub kuningas?
Kuningas on malelaual kõige tähtsam, kuid samas ka üks nõrgemaid. Igale mängijale antakse üks kuningas ja kui see lüüakse, lõpeb mäng.
Kuningas saab liikuda ainult ühe ruudu korraga igas suunas, sealhulgas tahapoole, vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt, ning ta ei saa kunagi liikuda šakki. See tähendab, et mängija ei saa oma kuningat viia ohtlikku positsiooni, kus teda saab järgmises mänguvoorus lüüa. See on ebaseaduslik käik, mille tulemuseks on sageli kohene lüüasaamine või uuesti alustamine. Lisaks sellele ei saa kuningas liikuda sakkmati positsioonile.
Kuningas võib teha ka lossi, mille puhul ta liigub kaks ruutu torni poole ja seejärel viiakse torn sellele ruudule, kust kuningas möödus.
Kuigi kuningas ei pruugi olla kõige tugevam osa laual, on ta siiski mängu jaoks oluline ning selle mängija peab olema ettevaatlik ja strateegiliselt planeerima, et seda turvaliselt hoida.
Kuidas liigub kuninganna?
Kuninganna on malelaual kõige võimsam ja mitmekülgsem tükk. Igale mängijale antakse üks, mis asub kuninga kõrval ja mille väärtus on 9 punkti.
Kuninganna võib liikuda mis tahes suunas, vertikaalselt, horisontaalselt või diagonaalselt ja suvalisel arvul tühjadel väljadel, kuni jõuab takistuse (näiteks teise mänguasja) juurde. Tükk võib liikuda ühe või kuni seitse ruumi, sõltuvalt olemasolevatest ruumidest.
Kuninganna ei saa hüpata ja lööb tükke (ainult üks ringis), hõivates otse nende ruumi. Kuningannat kasutatakse sageli laua võtmepiirkondade, näiteks keskuse või nurkade kontrollimiseks, rääkimata vastase mängujoonte ründamisest.
Kui kuninganna lüüakse, on mäng tavaliselt lõppenud selle mängija jaoks, kes selle osa kaotas, sest kuninganna on nii võimas jõud.