Top 10 ratastoolikorvpalli reeglit

Korvpall

Avaleht>Sport>Korvpall>Korvpallireeglid

Ratastoolikorvpall on kiire ja aktiivne spordiala, mis hõlmab ratastooliga sportlasi, kes mängivad üksteise vastu võistlustingimustes. See spordiala sarnaneb väga palju traditsioonilisele korvpallile punktimängu, väljaku mõõtmete ja võistkondlike aspektide poolest. Mõningaid reegleid on veidi muudetud, et kohanduda mängu olemusega. See spordiala on intensiivne ja paljud sportlased mängivad iga kord, kui nad mängivad, füüsilise ja vaimse tugevuse ning rõõmuga.

See spordiala loodi 1945. aastal rehabilitatsioonitegevusena II maailmasõjas võidelnud sõduritele. Ratastoolikorvpall on populaarne kogu maailmas ja on isegi üks populaarsemaid spordialasid paraolümpiamängudel! See on tekitanud elevust nii korvpallifännide seas kui ka tekitanud Euroopas võistkondade vahel sõbralikku rivaalitsemist. Korvpall oli esmakordselt esindatud 1960. aasta paraolümpiamängudel ja sellel on tekkinud suur fännibaas nii USAs kui ka Euroopas.

Millised on ratastoolikorvpalli reeglid?

Mänguaeg
Hindamine
Dribbling
Reisimine
Kolme sekundi reegel
Shoot Clocki rikkumine
Foulid
Vabad visked
Väljaspool piire
Tõstmine

1. Mänguaeg

Mänguaeg ratastoolikorvpallis koosneb 4 veerandist 10-minutiliste vaheaegadega. Iga kord, kui pall loetakse surnuks, peatub kell ja mäng jätkub alles siis, kui mäng jätkub ja pall on elus. Kui veerandaeg lõpeb ja algab uus veerandaeg, peab mängija palli sisse lööma, et jätkata mängu ja alustada kella. See ei kehti mängu alguse kohta, sest poolel väljakul algatatakse hüppepall ja alati, kui meeskond lõpetab tip-offi, algab mängukell.

Sarnaselt "stand-up" korvpallile, kui 4 reguleeritud perioodi lõppedes on tulemus võrdne, siis toimub lisaaeg. Lisaaeg kestab 5 minutit ja lisaaega võib mängida nii palju, kuni võitja selgub.

2. Hindamine

Punktiarvestuse osas järgitakse ratastoolikorvpallis sama korda nagu traditsioonilises korvpallis. Punktide saamiseks peab mängija viskama palli läbi korvi. Ratastoolikorvpallis on kolm punkti, mis koosnevad kahepunktiviskest, kolmepunktiviskest ja vabaviskest.

Kahepunktivise on mis tahes viske, mis on visatud kolme punkti kaugusele ja mis on väärt 2 punkti. Kolmepunktivisked on kõik kolmepunktikaare tagant visatud visked, mis annavad kolm punkti. Ratastoolikorvpalli puhul, kuna ratastooli peetakse mängija keha osaks, peab see olema täielikult kolme punkti joone taga, et viskamine annaks 3 punkti. Vabaviske viskamine annab mängijale võimaluse teha vabapunkte, ilma et ükski kaitsja teda viskamise ajal kaitseks. Vabaviske viskamine on väärt 1 punkti iga vabaviskejoonelt sooritatud viske eest.

3. Dribbling

Dribbeldamine ratastoolikorvpallis erineb pisut traditsioonilise korvpalli dribbeldamisest. Selles spordialas tähendab dribbeldamine seda, et mängija lükkab ratast ja põrutab, koputab või veeretab palli samaaegselt põrandal. Dribbeldamist ei loeta elavaks dribbeldamiseks enne, kui mängija on täielikult palli valduses ja alustab oma tegevust.

Ratastoolikorvpallis ei toimu topeltdribbelrikkumist, mis on see, kui mängija lõpetab oma dribbeldamise ja alustab seejärel uuesti dribbeldamist, ilma et ta kaotaks kontrolli palli üle. See võimaldab nendel mängijatel mängu ajal vabamalt liikuda ja palli kontrollida. Samuti on mängijal lubatud teha 1 või 2 suurt tõuget rattaga, kui pall on tema süles, sest see loetakse aktiivseks driibliks ja seda ei loeta "reisiks".

4. Reisimine

Nagu ka dribbeldamine, on ka ratastoolikorvpallis liikumine pisut erinev traditsioonilisest korvpallist. Reisijaks loetakse seda, kui mängija, kellel on täielik kontroll palli üle, kasutab rohkem kui kaks tõuget mis tahes suunas, et liikuda palliga ilma dribbeldamata või kaotamata kontrolli palli üle. Nagu palli edasiliikumise puhul väljakul, tuleb kõik pöörded lugeda aktiivseteks tõuketeks ja kui mõni aktiivne pööre ületab kahte tõuget, loetakse see samuti reisimiseks. Tegevused, mida ei loeta edasiliikumiseks, on mitu järjestikust korvi löömist, palli viskamine mis tahes suunas edasiliikumisel ning söödu tõrjumine ja palli kontrolli saavutamine.

Kui mängijale öeldakse, et ta sõidab, loetakse see käiguks ja pall antakse teisele meeskonnale. Siiski tuleb märkida, et ratastoolikorvpallis ei toimu topeltdribbeldamist ega kandmisrikkumisi.

5. Kolme sekundi reegel

Kolme sekundi reegel ratastoolikorvpallis on see, kui mängija asub pikemalt kui kolm sekundit võtte värvitud alal. See juhtum võib toimuda nii rünnakul kui ka kaitses. Olenemata sellest, kas rikkumine toimub rünnakul või kaitses, jääb karistuse tulemus samaks, milleks on palli valduse kaotamine ja vastase võistkonna premeerimine.

Siiski tuleks mõista, et selle reegli aktsepteerimisel on mõningaid variante. Üks võimalus on see, et kui mängija on oma 3. sekundi jooksul karistuslöögi saanud, on kõik korras ja mäng jätkub tavapäraselt. Teine vastuvõtt on see, et kui üks palli kontrolliva meeskonna mängija otsustab visata, siis on okei, kui mängija jääb väravasse, et saada parim võimalus palli tagasi lüüa.

6. Löögiaja rikkumine

24-sekundilist löögikella kasutatakse selleks, et näidata mängijatele, kui palju aega neil on aega palli löömiseks. Kui antud 24 sekundi jooksul ei õnnestu visata, on tulemuseks löögikella rikkumine, mis annab palli vastase meeskonnale. Heitluskell algab kohe, kui pall puudutab mängija ratastooli või hetkel, mil mängija puutub palliga kokku.

Löömiskatse kehtib 24-sekundilise löögikella jooksul, kui pall lahkub täielikult mängija käest. Siiski peab pall tabama korvi serva, et heitluskellale jääks 24 sekundi asemel 14 sekundit. Kui pall ei puuduta ühtegi servaosa, loetakse seda viskeaja rikkumiseks ja selle tulemuseks on viskevahetus.

7. Foulid

Väärteo sooritamine on see, kui ükskõik milline mängija satub vastasmängijaga ebaseaduslikku füüsilist kontakti. Olgu märgitud, et tool on osa mängija kehast, nii et iga ebaseaduslik kokkupuude teise mängija tooliga on samuti viga. Paljud foulid on väga sarnased traditsioonilise korvpalliga. Siiski ei erine mitte ainult foulid. Küll aga on see viis, kuidas mängijad omavahel kokku puutuvad.

Spordis on olemas arusaadav reegel, mida nimetatakse "silindri printsiibiks", mida selgitatakse mängija ja põranda vahel oleva kujuteldava ruumi juures. Silinder hõlmab kogu mängija keha, ratastooli ja käsi, kui need on vertikaalselt välja sirutatud. Seda ruumi kasutatakse mõõdupuuna, et määrata, kas ja milline mängija puutub igal ajal väljakul kokku teise mängijaga.

8. Vabavisked

Vabavise on see, kui mängija saab võimaluse skoorida, ilma et kaitsja teda kaitseks. Vabaviskest saadakse 1 punkt, kui korv on tehtud. Sõltuvalt sellest, kus mängijale tehti viske ajal väljakul viga, määrab see, mitu vabaviset mängijal on lubatud visata. Juhul, kui mängijat visatakse viskeakti ajal ja see viske sooritatakse, läheb korv arvesse ja mängija saab võimaluse visata veel ühe vabaviske joonelt.

Vabaviske viskamisel peab maksimaalselt neli kaitsjat paiknema värvitud ala külgharjadel, kusjuures kaks ründavat mängijat peavad paiknema kaitsvate mängijate vahel. See võimaldab kaitsevale meeskonnale parimat võimalikku võimalust palli tagasi lüüa, kui vabavisked on ebaõnnestunud.

9. Väljaspool piire

Ratastoolikorvpalli väljaku piirid on samad, mis reguleeritud professionaalsel korvpalliplatsil. Kui palli kontrolliv mängija läheb väljapoole piire või kaotab palli valduse väljaspool piire, on tulemuseks käive ja pall läheb teisele meeskonnale. Nagu eelnevalt mainitud, loetakse ratastooli mängija keha osaks. See tähendab, et kui mängija rattad või mis tahes osa toolist väljub piiridest, kuigi mängija kontrollib palli täielikult, siis loetakse see samuti käiguks. Kui pall ise läheb väljapoole piire, siis tunnistatakse see mängija, kes seda puudutas, käibeks ja pall antakse vastasmeeskonnale. Sama reegel kehtib ka siis, kui mängija viskab palli vastase rattale, siis antakse pall sellele võistkonnale, kes ei puudutanud palli viimasena.

10. Tõstmine

Tõstmine on ratastoolikorvpallile omane reegel. Tõstmine on see, kui mängija tõstab mõlemad tagumikud oma toolilt üles, et saada ebaausat mängueelist vastase ees. Tõstmine ei ole lubatud, kui mängija viskab, tagasilöögib, püüab blokeerida viskeid või tõrjub vastasmängija söötu. Kui mängija tabatakse "tõstmisest", siis sooritab ta karistuse ja talle määratakse rikkumine.

Tehniline viga arvestatakse rikkujale ja vastasmeeskond saab visata ühe tehnilise vabaviske ja talle antakse kontroll palli üle. Kui aga tõsterikkumine määrati ajal, mil kaitsja püüdis viskeid blokeerida, siis järgneb sama protseduur, kui mängija jätab oma viske vahele. Kui aga palli visanud mängija teeb korvi, läheb see arvesse ja ta saab võimaluse täiendavaks vabaviskeks.

Nagu 0