Mis on Hurdling?

Kergejõustik
kergejõustikuhüpe

Niisiis, te olete otsustanud tutvuda kergejõustiku tõkkejooksu spordialaga, mis on ainulaadne võistlus, mis pakub nii jalgrattasõidu kui ka hüppevõistluse parimaid omadusi. Fantastiline valik! Alustame.

Kõigepealt räägime kolmest erinevast võistlusest, mis moodustavad tõkkejooksu spordiala. Seejärel uurime, millised on raja mõõtmed ja jooned, pinnas, millel kõik takistussõidud toimuvad. Lõpuks käsitleme iga kolme takistussõiduga seotud piire ja reegleid.

Sisukord

Takistussündmuste tüübid

Kergejõustikus on kolm peamist tõkkejooksu võistlust:

1. 100 m

2. 110 m

3. 400 m

100 meetri tõkkejooks

100 m on lühim tõkkejooks, mida võistlevad ainult naised. Rahvusvaheliselt toimus see esmakordselt 1972. aasta suveolümpiamängudel, kui 80 m tõkkejooksu distantsi pikendati 100 m pikkuseks.

Praegune 100 m tõkkejooksu rekord on 2016. aastal püstitatud Ameerika sportlase Kendra Harrisoni poolt ajaga 12,20 sekundit.

110 meetri tõkkejooks

110 m on teine lühim tõkkejooks, mida võisteldakse ainult meeste seas. See on olnud suveolümpiamängude nurgakivi alates 1896. aastast.

Praegune 110 m tõkkejooksu rekord on Ameerika sportlane Aries Merritt, kelle aeg on 12,80 sekundit.

400 meetri tõkkejooks

400 m on pikim tõkkejooks ja seda peetakse üldiselt kõige raskemaks distsipliiniks tõkkejooksus, mis nõuab suurt kiirust, vastupidavust, tehnikat ja ruumilist teadlikkust. Lisaks sellele, erinevalt 100 m või 110 m tõkkejooksust, jooksevad 400 m tõkkejooksu nii mehed kui ka naised. See on olnud osa suveolümpiamängudest alates 1900. aastast meeste puhul ja 1985. aastast naiste puhul. Praegune rekord meeste 400 m tõkkejooksus on Ameerika sportlane Kevin Young ajaga 46,78 sekundit ja naiste 400 m tõkkejooksus Venemaa sportlane Julia Petšonkina ajaga 52,34 sekundit.

100 m ja 110 m tõkkejooksu stardijooned

Kõik 100 m ja 110 m tõkkejooksu võistlejad stardivad kõrvuti ühel ja samal sirgel stardijoonel, mis asub sirgjoonel.

400 m tõkkejooksu stardijoonel

Kui 100 m ja 110 m tõkkejooksus kasutatakse sirget stardijoont, siis 400 m tõkkejooksus kasutatakse astmelist starti, mille puhul stardijooned liiguvad igal rajal järk-järgult ülespoole, alustades väljakule kõige lähemal asuvast rajast. Sellega võetakse arvesse raja ovaalset geomeetriat, mille tõttu on välimiste radade läbimõõt suurem kui sisemiste radade läbimõõt. Astmeline start tagab, et kõik 400 m tõkkejooksu võistlejad jooksevad sama pikkuse distantsi ümber kumerat ovaalset rada.

Sõiduraja eelistused

Kuigi kõik tõkkejooksjad jooksevad täpselt sama distantsi, olenemata sellest, millisele rajale nad on määratud, on 4. rada kõige populaarsem positsioon sprindi jooksmiseks, sest sealt on jooksjal hea ülevaade kõigist teda ümbritsevatest võistlejatest.

Mis puutub 400 m tõkkejooksu, siis 4. rada on samuti paljude arvates parim tasakaal võistluse hea nähtavuse ja kõige õrnema kurvi vahel, mis võimaldab jooksjal raja läbimisel säilitada oma sammu voolavust. Välimistel radadel on laiem kurv, mis võib olla ebasoodne lühema sammuga jooksjatele, samas kui sisemistel radadel on palju kitsam kurv, mida peetakse üldiselt raskemaks kiireks jooksuks.

Takistused

Takistus on kerge metallraam, mis koosneb statiivist ja kahest postist, mille vahele toetub plastist või kergmetallist horisontaalne riba. Tänapäeval on horisontaalne riba raskendatud ja konstrueeritud nii, et see kukub kokkupuutel teatud jõuga kohe ümber.

Nii 100 m, 110 m kui ka 400 m tõkkejooksus on rajal kokku 10 takistust, mille võistleja peab üle hüppama.

100 m tõkkejooksu paigutus

Naiste 100 m tõkkejooksus paigutatakse kõik 10 takistust rajale, kusjuures iga takistuse vahemaa on 8,5 m. Pange aga tähele, et esimene takistus asub rajal 13 m kaugusel stardijoonest ja et viimane takistus on paigutatud 10,5 m enne finišijoont.

110 m tõkkejooksu paigutus

Meeste 110 m tõkkejooksus paigutatakse kõik 10 takistust rajale, mille vahemaa on 9,14 m. Pange aga tähele, et esimene takistus asub rajal 13,72 m kaugusel stardijoonest ja et viimane takistus asub 14,02 m enne finišijoont.

400 m tõkkejooksu paigutus

400 m tõkkejooksus paigutatakse kõik 10 takistust rajale, mille vahemaa on 35 m. Pange aga tähele, et esimene takistus rajal asub 45 m kaugusel stardijoonest ja et viimane takistus on paigutatud 40 m enne finišijoont.

Tõkkepuude kõrgused

Takistuste kõrgused on viies erinevas kategoorias:

1. College High

2. Gümnaasiumi kõrgkool

3. Vahepealne

4. Naiste kõrge

5. Madal takistus

College High

College high on üks 42-tollise kõrgusega tõkkeid, mida kasutatakse meeste 110 m tõkkejooksu võistlusel kolledži ja olümpia tasemel. Seda nimetatakse ka avatud kõrguseks.

High School High

Keskkoolikõrgus on üks 39-tollise kõrgusega tõkkeid, mida kasutatakse poiste 110 m tõkkejooksu võistlusel keskkooli tasemel.

Vahepealne

Vahepealne on üks 36-tollise kõrgusega tõkkeid, mida kasutatakse meeste 400 m tõkkejooksus keskkooli, kolledži ja olümpia tasemel.

Naiste kõrge

Naiste kõrgushüpe on üks 33-tollise kõrgusega tõkkeid, mida kasutatakse naiste 100 m tõkkejooksu võistlusel keskkooli, kolledži ja olümpia tasemel.

Madal takistus

Madal tõkkepuu on üks 30-tollise kõrgusega tõkkepuu, mida kasutatakse naiste 400 m tõkkejooksus keskkooli-, kolledži ja olümpiatasemel.

Üleskutse

Iga takistussõiduvõistlus algab stardijuhi üleskutsega, mis annab kõigile võistlejatele korralduse minna neile määratud rajale ja asuda oma stardiploki ette. Stardiplokk asub stardijoone taga ja koosneb kahest reguleeritavast jalaplaadist, mis on kinnitatud jäiga raami külge ja mille vastu võistleja peab oma jalad enne võistluse algust toetama.

Võistluse alustamine

Startija teise käsu "Set" peale peavad kõik võistlejad asuma seatud asendisse ehk nelja punkti stardipositsioonile. Tagumise jala põlv tõuseb 120-140-kraadise nurga alla, samas kui eesmise jala põlv paindub 90-kraadise nurga alla. Samuti hoitakse puusad kõrgemal kui õlad ning suurem osa keharaskusest peab olema käte ja eesmise jala vahel.

Lähenemisstrateegia

Üks edu võti tõkkejooksus on suutlikkus spurtida maksimaalse kiirusega üle takistuste, säilitades samal ajal kogu võistluse vältel ühtlase ja rütmilise sammu. Võistlejatel on kaks peamist strateegiat, mida nad kasutavad takistustele lähenedes, et seda saavutada:

1. Kolmeastmeline tehnika

2. Viieteistkümne sammu tehnika

Kolme sammu tehnika

Kolme sammu tehnikat kasutavad ainult 100 m ja 110 m tõkkejooksu võistlejad. Selle tehnika puhul peavad sportlased piirduma ainult kolme suure sammuga iga tõkke vahel. See strateegia on väga populaarne, sest see võimaldab tõkkejooksjal kasutada sama esijalga, et hüpata üle kõigi tõkkejooksjate. Kui seevastu iga tõkke vahel astutakse võrdne arv samu samme, peab tõkkejooksja iga tõkke juures vahetama juhtivat jalga.

Selleks, et kolme sammu tehnikat stardist kuni finišini korralikult sooritada, peab tõkkejooksja tegema võimalikult pikad sammud, mis võimaldavad tal säilitada oma maksimaalset kiirust kogu võistluse vältel. Täiendava voolavuse saavutamiseks jooksevad tõkkejooksjad sageli jooksu pallile. Järjepidevus on hädavajalik, sest sammu aeglustamine või lühendamine võib kas vähendada vertikaalset kõrgust, mida sportlane suudab edukalt läbida, või sundida sportlast kohandama oma sammu, mis maksab väärtuslikku aega.

Viieteistkümne sammu tehnika

Viieteistkümne sammu tehnikat kasutavad ainult 400 m tõkkejooksu võistlejad. Selle tehnika puhul peavad sportlased piirduma ainult viieteistkümne (15) suure sammuga iga tõkke vahel. Sarnaselt kolme sammu tehnikale on ka see strateegia väga populaarne, sest see võimaldab tõkkejooksjal kasutada kõikide tõkkejooksude hüppamiseks sama juhtjalga ja mitte vahetada iga tõkkejooksu vahel.

Nii nagu kolme sammu tehnika, peab ka viieteistkümne sammu tehnika korralikuks sooritamiseks algusest lõpuni tegema võimalikult pikad sammud, mis võimaldavad tal säilitada maksimaalset kiirust kogu võistluse vältel. Täiendava sujuvuse saavutamiseks jooksevad tõkkejooksjad tihtipeale jalgpallidel. Järjepidevus on hädavajalik, sest sammu aeglustamine või lühendamine võib kas vähendada vertikaalset kõrgust, mida sportlane suudab edukalt ületada, või sundida sportlast kohandama oma sammu, mis maksab väärtuslikku aega.

Stutter Stepping

Stutter stepping on sammu pikkuse lühenemine, kui sportlane läheneb takistusele, mis vähendab nii kiirust kui ka hoogu. On väga oluline, et võistleja väldiks võistluse ajal takerdumist, sest see maksab väärtuslikku aega ja jõudu.

Horisontaalne sprindikiirus

Ilma sammu katkestamata tõuseb sportlane tavaliselt otse õhku, kui ta on umbes 6 või 7 jala kaugusel tõkkepuust. Kõige tõhusam meetod maksimaalse vertikaalse kõrguse saavutamiseks üle tõkke on saavutada võimalikult suur horisontaalne sprindikiirus rajal. Tõkke ületamiseks kulub vaid minimaalselt aega ja energiat, tingimusel, et võistleja suudab oma horisontaalenergia tõhusalt vertikaalseks energiaks muundada.

Juhtiv jalg

Lisaks vajaliku vertikaalse kõrguse saavutamisele on stardilennu põhitähelepanu suunatud ka kogu õhus viibitud aja lühendamisele. Seetõttu peaks esijalg ehk väljasirutatud esijalg, mis liigub esimesena üle takistuse, olema väga kergelt kõverdatud, sest täiesti sirge jalaga kulub takistuse ületamiseks oluliselt rohkem aega. Ka sportlase kere peaks olema veidi ettepoole kallutatud. Lisaks sellele on soovitatav, et sportlane asetaks oma kergelt painutatud eesmise jala nii, et kanna vaevu ületab tõkke. Pidage meeles, et teatava vertikaalse kõrguse saavutamise eest üle tõkke ei anta lisapunkte.

Käe positsioneerimine

Kui esijalg tõuseb üle tõkke, sirutub vastaskäsi diagonaalselt ettepoole, osutades esijala poole, kuid raja suhtes paralleelse nurga all. See aitab säilitada võistleja tasakaalu ja rütmi ülejäänud võistluse jooksul.

Juhtiva jala poolne käsi peab olema küünarnukist painutatud ja võimalikult kaugele kehast tagasi tõmmatud. Üldiselt peaks tõkkejooksja käte asend sarnanema sprinteri omaga täielikul sammul.

Jälje jalg

Jälgijalg on tagumine jalg, mis järgneb juhtivale jalale üle takistuse. Oluline on, et tagajalg jääks täielikult kõverdatud, sest see võimaldab võimalikult kiiresti takistust ületada. Jälgijala põlvest allapoole jääv osa peaks olema paralleelselt rajaga ja võimalikult lähedal takistuse ülemisele küljele. Lisaks sellele, et säilitada üldine sammu pikkus ja taastada osa lendu kulutatud energiast, peaks sportlase tagajalg liikuma põlvega ettepoole. Pange tähele, et põlve tuleks tõmmata võimalikult tihedalt kaenla alla.

Juhtiv jalg

Selleks, et vältida kokkupuudet takistuse horisontaalse latiga, võib sõltuvalt võistleja jala pikkusest osutuda vajalikuks sirutada esijalg täielikult välja lennuraja tipus. Kuna aga kõverdatud põlv võimaldab laskumisel tugevamat ja kiiremat tõukejõudu, on soovitatav, et sportlane painutab juhtivat jalga uuesti kergelt, kui juhtiv jalg on takistust ületanud.

Tõkke ületamisel tuleb juhtiv jalg kiiresti maha napsata, et vältida kokkupuudet takistusega. Kuigi juhusliku kokkupuute eest takistusega ei ole karistust ette nähtud, võib see oluliselt vähendada võistleja üldist kiirust ning häirida tema sammu ja sprinditehnikat.

Jälje jalg

Torso ja juhtiva jala vastas olev käsi peaksid jätkama sirutamist ettepoole, kui juhtiv jalg ületab tõkke. Kui tagapool olev jalg hakkab üle tõkke horisontaalse riba tõusma, peab eesmise jala vastas oleva käe küünarnukk liikuma küljele, et anda tagapool olevale jalale ruumi üle tõkke.

Sprindipositsioon

Selleks, et minimeerida võimalikku kiiruse kaotust, peab võistleja jätkama oma keha hoidmist sprindipositsioonis, kui esijalg laskub.Võistleja peab ka jõuliselt ajama oma jäljekäsi ettepoole, kui esijalg puutub rajaga kokku, et lükata ülejäänud keha ettepoole.

Diskvalifitseerimine

Erinevalt üldlevinud arvamusest ei karistata ega diskvalifitseerita sportlast selle eest, et ta tahtmatult puutub takistusega kokku, kui ta üritab seda ületada. Küll aga diskvalifitseeritakse sportlane, kes põhjustab takistuse kukkumise teise võistleja rajale, kas juhuslikult või tahtlikult, ja kelle kohtunikud leiavad, et ta on seganud selle võistleja võistlust, ning diskvalifitseeritakse. Lisaks sellele diskvalifitseeritakse koheselt ka sportlane, kes puudutab takistusi oma kätega.

Sportlane, kes lihtsalt astub üle valge rajajoone, loetakse oma rajalt lahkunuks ja seetõttu diskvalifitseeritakse ta automaatselt. Lisaks loetakse teise võistleja raja takistamist või ületamist tõsiseks rikkumiseks ja see toob samuti kaasa kohese diskvalifitseerimise.

Sõnastiku mõisted Hurdling

Siin on kõik terminid, mida me käsitleme seoses kergejõustiku tõkkejooksuga:

  • Takistused
  • Standardne võistlusala
  • Arena
  • Rada
  • Sirge
  • Otse
  • Väli
  • Sisevälja
  • Algusjoon
  • Finišijoone
  • Stagger Start
  • Kodu sirge
  • Tagasi sirgelt
  • Lane
  • Sisemine rada
  • Hurdle
  • College High
  • Avatud kõrghoone
  • High School High
  • Vahepealne
  • Naiste kõrge
  • Madal takistus
  • Stutter Stepping
  • Juhtiv jalg
  • Kolmeastmeline tehnika
  • Jälje jalg
  • Starter's Gun
  • Starter
  • Vale algus
  • Täielikult automaatne ajastus süsteem
  • Fotode viimistlus
  • Peakohtunik fotofinišis

Nagu 0
Loe ka
Kõikide aegade 6 parimat naiste tõkkejooksjat
Kõikide aegade 6 parimat meeste tõkkejooksjat
Hurdlingi ajalugu
Loetelu kergejõustikuspordialadest A-Z
Kergejõustiku keelekasutus ja terminoloogia
Spordioskuste nimekiri
Jooksu spordialade nimekiri A-Z
Võistlusspordialade nimekiri A-Z
Lühikese distantsi jooksu spordialade nimekiri A-Z