10 kõige tavalisemat jalgpallivigastust
Jalgpall
Sisukord
- Millised on kõige levinumad jalgpallivigastused?
- 1. Põlvevigastused
- 2. hüppeliigese nihestus
- 3. Säärelihased
- 4. Achilleuse kõõlusepõletik
- 5. Kõhulihaste tõmbed
- 6. Kokkupõrge
- 7. Säärelihase vigastused
- 8. Plantar Fasciitis/Heel Spurs
- 9. Iliotibial band sündroom
- 10. Stressimurrud
Millised on kõige levinumad jalgpallivigastused?
- Põlvevigastused
- Hüppeliigese nihestused
- Säärelihased
- Achilleuse kõõlusepõletik
- Kõhulihaste tõmbed
- Ajurabandus
- Säärelihase vigastused
- Plantar Fasciitis/Heel Spurs
- Iliotibial Band sündroom
- Stressimurrud
1. Põlvevigastused
Peale põhiliste lõikuste ja muljumiste on jalgpallis kõige levinumad põlvevigastused. See on loogiline, sest jalgpall on enamasti palli löömine ja jooksmine. See on eriti raske, sest mängijad peavad kiiresti kohanema, et järgida palli, mis paneb põlvedele palju koormust.
Kui mängija märkab põlveliigese valu, peaks ta puhkama ja külmutama seda piirkonda, enne kui see süveneb, sest tüved ja rebendid on tavalised. Lisaks peaksid mängijad pidevalt jalgu sirutama ja kandma trakse, kui neil on sagedased põlveprobleemid.
2. hüppeliigese nihestus
Järgmine kõige levinum jalgpallivigastus on hüppeliigese nihestus. Need on tavalised samadel põhjustel kui põlvevigastused. Jalgpallisportlased jooksevad palju ja teevad kiireid suunamuutusi, mistõttu on neil kerge pahkluude väänamine või keeramine. Hüppeliigese nihestus võib olla erineva raskusastmega, sõltuvalt vigastusest.
Kui mängija tõmbab pahkluu, peaks ta puhkama, tõstma ja külmutama oma pahkluu, et aidata tal end paremini tunda. Kui nihestus pärast seda ei parane, peaksid nad kaaluma arsti poole pöördumist, juhul kui tegemist on tõsisema vigastusega. Lisaks võivad mängijad kanda pahkluude tuge, et vältida tulevasi probleeme.
3. Säärelihased
Kolmas kõige sagedamini esinev vigastus on vähem tõsine. Kuid igaüks, kellel on kunagi olnud säärelihased, teab, kui ebamugav see võib olla. Jalgpallur märkab, et tal on säärelihased, kui sääred valutavad ja tal on raskusi varvaste üles tõstmisega.
Kuna jalgpalli mängides on säärelihaste tõttu väga ebamugav joosta ja palli lüüa, on parem, kui mängijad puhkavad, kui nad tunnevad säärelihaste valu. Selle vigastuse vältimiseks peaksid sportlased olema uute jalanõude valimisel ettevaatlikud ja venitama nii enne treeninguid kui ka mänge.
4. Achilleuse kõõlusepõletik
Järgmine nimekirjas on veel üks tavaline vigastus, mis tuleneb keha ületöötamisest. Achilleuse kõõlusepõiepõletik on jalgpallurite sagedane vigastus. Achilleuse kõõlus on see, mis ühendab teie kanna ja vasikalihased. See saab sageli jalgpallimängudes ja muudel jooksuspordialadel jooksmisest ülekoormatud.
Kui mängijal on achilleuse kõõlusepõiepõletik, peaks ta puhkama, tõstma ja jäätama ala niipea, kui ta probleemi märkab. Selle vigastuse vältimiseks peaksid sportlased veenduma, et neil on head ja mugava tallaga jalanõud. Lisaks peaksid mängijad veenduma, et nad suurendavad oma treeninguid ainult väikeste sammudega.
5. Kõhulihaste tõmbed
Teine tavaline vigastus on kubemevigastus. See on kahjuks väga ebameeldiv. Liigesevigastused on jalgpallis tavalised, sest jalgpallimängu ajal venitatakse kubemet pidevalt, sest mängijad jooksevad, löövad ja libisevad pallile järele. See kõik võib viia kubeme tõmbumiseni või isegi rebenemiseni.
Kui sportlane kannatab kubemevigastuse all, peaks ta mõnda aega puhkama, et lasta piirkonnal paraneda. Lisaks sellele on sportlastel soovitatav võtta jäävannid, et aidata tõmbunud kubemepiirkonda. Mõne tõsise vigastuse korral võib mängija vajada operatsiooni, et täielikult taastuda.
6. Kokkupõrge
Kahjuks on ajurabandus väga levinud vigastus jalgpallurite seas. Enamasti tekivad põrutused siis, kui mängija püüab palli peaga lüüa, kuid tabab selle asemel teise mängija pead või maad. Ajukokkupõrge on väga tõsine vigastus, kuna see mõjutab aju.
Selle vigastuse vältimiseks peaksid mängijad võtma palju ettevaatusabinõusid, kui nad lähevad palli peaga lööma. Nad peaksid oma käed välja sirutama, et luua teiste mängijatega ruumi. Samuti ei tohiks jalgpallurid kunagi lüüa palli kõhuli. Lõpuks peaksid nad teadma, millal on liiga ohtlik üritada peaga lüüa.
7. Säärelihase vigastused
Teine levinud probleem jalgpallurite puhul on jalalihaste vigastused. Säärelihas on lihased ja kõõlused reie tagaküljel. Enamik jalgpallureid kannatab venituse või rebendi all, kuid äärmuslikel juhtudel võib säärelihas tegelikult rebeneda.
Sportlased teavad, et nad on saanud selle vigastuse, kui nad hakkavad selles piirkonnas valu tundma või isegi kuulda popi. Selle vigastuse vältimiseks peaksid mängijad alati enne mängimist soojendama end ning venitama tuharalihaseid. Lisaks peaksid mängijad tegelema selle piirkonna tugevdamisega, et vältida tulevasi probleeme.
8. Plantar Fasciitis/Heel Spurs
Number kaheksa on veel üks tavaline vigastus, mis mõjutab enamikku jalgpallureid mingil hetkel. Plantar Fasciitis ehk kannakinnisus, nagu seda üldtuntumalt nimetatakse, on vigastus, mis mõjutab kannasid ja mis on kõige silmatorkavam hommikuti. Päeva edenedes valu tavaliselt väheneb.
Selleks, et vältida kannakõõluse tekkimist, peaksid mängijad jalgpalli mängides järk-järgult soojendama end suurema füüsilise aktiivsusega ning kandma mugavaid jalanõusid. Kui kannakõõlused siiski tekivad, kaovad need tavaliselt iseenesest, kuid venitused võivad aidata taastumisprotsessi kiirendada.
9. Iliotibial band sündroom
Järgmisena on nimekirjas Iliotibial Band Syndrome ehk IT Band Syndrome. See on tavaline ka jalgpallurite puhul, kuna nad kipuvad seda piirkonda üle koormama. IT-pael ulatub puusast põlve alla. Kuna jalgpallurid jooksevad mängu ajal, kipuvad nad tekitama palju hõõrdumist lindi ja nende luude vahel. See hõõrdumine põhjustab selle piirkonna valutamist ja mõnikord ka punastumist.
Selle vigastuse ennetusmeetmed on sarnased teiste eespool nimetatud meetmetega. Mängijad ei tohiks end üle pingutada, vahetada jalatsid välja, kui need kuluvad, ning alati soojendada ja venitada.
10. Stressimurrud
Viimane kõige levinum jalgpallivigastus on pingelõhed. Pingemurrud tekivad siis, kui mingi ala kas ülekoormatakse või kui samas kohas toimub korduv kokkupuude. Jalgpalli puhul on see vigastus silmatorkav, kuna sportlased jooksevad pidevalt palju ja kipuvad oma keha samu piirkondi üle koormama.
Kui mängija saab stressimurru, peab ta sõltuvalt vigastuse ulatusest puhkama kaks kuni kaheksa nädalat. Samuti peaksid nad valu leevendamiseks piirkonda jääga katma. Selle vältimiseks ei tohiks mängijad end üle pingutada, kanda mugavaid jalatseid ning soojendada ja venitada end enne mängimist.
